10.

Eile õhtul tabasin end sinule mõtlemast. Öösel nägin unes, et olime koos ning täna terve päev muudkui unistasin hetkest, millal saan tulla su juurde. Tean, et sa ju ootad mind. Sulle ei ole oluline, mis kell on, peaasi, et ma tuleksin. See ei loe, millal ma viimati sind külastasin, tean, et ootad mind alati samasuguse ärevusega. Ka minul on ärevus sees, kui mõtlen su peale.
Kui me kohtumine läheneb, tunnen kuidas mu pulss kiireneb. Hingamine nõuab füüsilist pingutust, käed värisevad ja süda otsib väljapääsu kõri kaudu.
Kujutan juba ette meie kohtumist. Sa lihtsalt oled seal nii hunnitu ja kutsuv. Ootad mind, et õigustaksin su olemasolu. Jah, ma kavatsengi seda teha. Ma natuke kardan aga veel rohkem ihalen. Tahan su peal trampida. Tahan kogu su tühjuse ära täita, sind ära kasutada, kuni mul keha annab alla.
Ainult mina ja sina, rohkem polegi vaja.
Lõpuks ometi me koos. Ma karjun, jooksen ja nutan. Sa oled mu lõuend. Ma tantsin ja tantsin ja tantsin. Sina lubad mul seda teha. Ma kuulun sulle sama palju kui sina mulle. Me oleme tervik. Me vajame teineteist, sest sellist rahuldust mujalt ei saa.
Mu süda valgub laiali jalgade, käte, kõhu ja naba, tagumiku ja reite ning rindade kaudu. Mu silmad suudlevad sind alandlikult ja huuled ümisevad ainult sinust.

Kulisside vahelt võõrad silmad jälgivad ahnelt. Jälgivad, kuidas me saame üheks. Tantsiv tüdruk ja tema lava.

(Ood tühjale tantsusaalile)