11.

Uskumatult rahuldustpakkuv on avastada end kasvamas ja arenemas iga päev paremaks inimeseks. Paari viimase nädala jooksul on mulle korduvalt räägitud, kui põnevas eluetapis ma hetkel olen. Ma ei ole valmis produkt ning seetõttu mulle andestatakse kõik, kuid kuna arenen meeletu kiirusega, siis nõutakse minult palju. Täpselt nii mulle meeldibki.
Eelmine nädal(avahetus) pakkus mulle hulganisti mõtteainest enda kohta ja minu tuleviku kohta. Mis siis edasi saab? Esimest korda osalesin loengus 140% ja mõistsin, et sinna ma kuulungi. Mind ei huvita, kas mul on seal tulevikku, hetkel ma lihtsalt naudin seda kõike, mida teen. Oma naiivsuses usun, et kui olla õnnelik, laheneb kõik muu ajapikku iseenesest.
Julgustav on kuulata oma ala tippu rääkimas, kuidas teda valdas koguaeg ebakindlus ja hirm, kuni lõpuks kõrges eas üks hetk tuli täielik enesekindlus ja veendumus. Juba see viis milles ta rääkis, andis teada, et ta usub sellesse absoluutselt. See näitas mulle, et ma ei jahi midagi võimatut.
Ma tunnen, et olen jõudmas lähemale sellele suurele universaalsele tõele, mida olen otsinud. Vähemalt ma liigun suunas, kust tundub, et suudaksin selle leida. Kõik mõtted, mida saan kuidagi sobivad kokku. See on nagu hiiglasliku pusle kokkupanek teadmata, mis sellest välja peaks tulema. Ma isegi ei ole kindel, kas kõik tükid selle jaoks on olemas, kuid see ei huvita mind. Tähtis on see, et mõne aja pärast hakkab seal tekkima juba mingisugune arusaadav kujutis ja sellest mulle täiesti piisab.